INDONEESIA

Oh my gosh! Minu ees pidevalt võetakse naisi piirivalve poolt maha ja saadetakse ülekuulamise ruumi. Piilun silmanurgast, et mis mind võib ees oodata ja seega vajutan pöialt veel rohkem rusikasse, et mitte sinna sattuda. Õnneks läks! Piirivalvur ei julgenud mulle isegi otsa vaadata ja lahkelt pani templi passi. Olen Jakartas! Nagu juba harjumuseks saanud hakkan hotelli ja autot kauplema. Leian ühe agendi, kes oskab veidi inglise keelt ja saan pakkumise kesklinna hotellile ja nõustun sellega peale väikest kauplemist. Aga veidi hakkas kõhe kui voucheri peale kirjutas No. Of persons 2, ma kordasin talle üle, et ma olen üksi ja mitte kaksi, et kas ta ikka sai aru. Tema kinnitab, et jah üksi ja king size bed aga kirjutab ikka kaks. No ok kui kaks siis kaks, jäin lootma kõige paremale. Taksojuht tegi mulle sõitu tõenäoliselt ümber linna, et suuremat summat välja meelitada aga ma olin nii väsinud, et jaksanud temaga sellel teemal vaielda, vaidlema hakkasin alles hotelli ees kui ta küsis mult kaks korda suurema summa kui taksomeeter näitas aga no see tal läbi ei läinud ja seega jõudsin õnnelikult kesklinna hotelli, kedagi lisaks mulle tuppa ka ei laekunud ( :) ). Nii, et saab näha mis mind siin ees ootab!!! Ärkan vara, veidi ärevuses, et millal saan minna linna avastama. Võtan hommikukohvi, mis on hullem kui meie omaaegne viljakohvi ja teele. Kuna reisijooksul olen mitu korda oma nahkavahetanud, siis jooksvalt ka kreemitamisprotseduurid, väljas taas 35 and up kraadi. Linn on vines, valin peatänava asemel kõrval tänavad. Veidi kõhe, rott jooksis peaaegu üle varvaste, olen slummis. Kohalikud hakkavad ärkama, keegi lükkab toidukäru, keegi teeb lõket, esimesed tuk tuki vennad juba karjuvad hei missy hei missy! Vangutan pead ja edasi. Jakarta linna keskväljakul on suur park, mille keskel asetseb monument. Kuna see on üks suurematest vaatamisväärsustest siin linnas siis otsustan seda kaeda. See tundub kohalike seas olema sama tähtis kui meil omal ajal oli külastada Lenini mauseleumi. Järjekord monumendi sissepääsemiseks oli sadu meetreid ja see liikus aeglaselt. Ostsin küll pileti aga kui kuumuse käes seistes virvendama hakkas otsustasin kohalikult politseinikult uurida kui kiiresti see saba liigub, tema ütles, et no umbes nelja tunniga peaks saama üles. Oh really, thank you! See pole küll seda seismist väärt ja võtan hoopis raamatu, mille Merit mulle Austraaliast kaasa pakkis ja lähen lugema. Mhmm lugemisse eriti süveneda ei saa kuna valge inimene ei ole siin väga igapäevane nähtus, siis tegelesin kohalike uudisimu rahuldamisega ehk siis vastasin kõigile vähekegi inglise keelt oskavatele ja mitteoskavatele inimestele kust ma olen, mis ma teen ja kas sinised silmad on kontaktläätsedest või ikka on päris.hihihihihihihih Kohalikud naised on väga kenad, mehed mitte nii. Ühe mehega tekkis pikem diskussioon kohaliku elu ja inimeste üle. Vestluse tulemusena väitis, et tema on see hea mees,kes turiste kaitseb, sest tahab et nad ikka ja jälle nende maad külastaks. Pakkus end giidiks ja seda ilma rahata, et tema kui kunagi Itaalias käinud ja turismi õppinud võiks hea meelega minuga koos väikese ringi teha. Ma muidugi ei olnud sellest nn. Ahvatlevast pakkumisest huvitatud. Ja peale seda püüdis mulle rohtu müüa, sellisel moel, et ma raha tema kätte annaks ja ta läheb toob seda kusagilt mingi venna käest, kes Balil sellega tegeleb. Järsku sai turismigiidist diiler – kõik vaid raha nimel! No interest!
Issand kui te neid vendasid näeksite, hambumus null, püksid ¾, permanentne laks peas, irve näol ............... urrrrrrrr! Jõuan päevaga Jakarta kesklinna läbi kammida slumm vaheldumas kõrghoonete ja hotellidega ei midagi erilist ega uut. Tohutu rollerite hulk tänavatel.

AUSTRAALIA

Melbourne! Kängurude ja koaalade otsingul :)))))))
Täna on esimene selline päev, kus ma lihtsalt naudin ilma, inimesi, kohvikuid jne. Otsustasin paar päeva puhata sellest pidevast looduseilu ja huvitava vahelduva kultuuri ahmimisest! Chill!!! Melbourne on selleks hea valik :)

Austraalia võlub oma kauni loodusega niisamuti kui Uus-Meremaagi. Kuigi esimestel päevadel olin ma veidi pettunud selle igavuses, ühe mäekünka karjamaa vaheldumine teisega lehmad ja lambad, lambad ja lehmad. Vaikselt mõtlesin, et kas tõesti on see see, millest ma kogu aeg olin unistanud ja kas nüüd siin olles pean ma oma unistuses pettuma. Mhhhh!!! Oh ei - teekond mööda Great Ocean Roadi osutus vägagi mitmekülgseks ja ekstreemseks. Pildid räägivad enda eest(Ca 300km ookeani äärset maalilist rannikut.) Aga ekstreemseks seetõttu, et auto, millel bensunäidik kukub iga meetriga järjest enam nulli suunas ja teadmatus, millal mägedesse järjest kõrgemale ronides mõni külake tuleb, hoidis pulsi üleval. Pooleteise raja laiuse tee ühe külje peal haigutas sügavik, kust alla väga vaadata ei söendanud. Õnneks jäi halvem ja kardetud stsenaarium tulemata. Alla mäge oleks võind veel lükata aga katsu sa ülesmäge lükata hihihihihih. Teel kohtasin kahte kanget jalgratturit, kes neid mägesid ratastega kangutasid. Uhh, oleks endal nii palju tahtejõudu ja ettevõtmist! Ekstreemsused mulle meeldivad, kunagi ei saa ju normaalse inimese kombel kõigi asjade pärast enne muretseda. Muretsema ja probleemidega hakkame tegelema siis kui need on käes!!!

Phillip Island - koht kus pingviinid pesitsevad. Hinge tekkis küll veidi nukrus kui neid armsaid tegelasi nägin, nad olid niiiiiiii pisikesed (maailma piseimad) ja neid oli nii palju ja nad ajasid oma asja aga seda kõike saatis lärmavate inimeste hulk, igaüks tahtis neid puudutada, pildistada,.........jne. Ürituse nimi Pingviinide Paraad ehk siis võimalik oli näha päikese loojangul kuidas pingviinid veest toiduotsingutelt oma pesadesse naasevad ja millise rituaaliga see toimub. Oi nad on armsad!!!

Rääkides eelnevalt oma Austraalia unistusest, siis see, mida ma ju otsima läksin oli maa, kus on punane kõrb veidi robustsed lihtsad inimesed, kängurud, koaalad ja palju kõike veel, mida ma kaugeltki ei näinud aga selle sain selgeks, et kuna vahemaad on siin pikad siis selleks, et näha palju ja vahelduvat peab aega ( ka raha) varuma ja kohe kõvasti. Kõik see, mis ma nägin ja millest isegi unistanud polnud oli väga meeldiv, millele andis oma positiivse sooja lisa külma ja veidi tuulisesse Melbourne'i kohtumine kahe armsa Eesti tüdruku Meriti ja Katiga. Aitäh Teile! Ja tegelikult sai Melbourne iga päevaga järjest mõnusamaks ja armsamaks ja kuidagi britilik äratundmine seal linnas. Justkui copy paste Londonist! Ma tulen siia tagasi ja siis juba oma kõrbe otsima!

UUS-MEREMAA

Juhhuuuuu vasakpoolne liiklus selge ja soit Uus-Meremaa avarustes voib alata.! Saabusime siia just moni hetk tagasi. Ajavahe meiega 10 tundi. Troopika on meid juba ara hellitanud ja ilm siin tundub kuidagi kole ja vastik. Vihma sajab. Aga loodame paremat. Toll konfiskeeris koik meie puuviljad, mida olime Sri Lankast kaasa votnud ja isegi kotis olevatelt matkajalanoude roomikutele viskas pilgu peale, et keegi ometi riiki miskit sellist sisse ei tooks, mis voiksd nende looma, linnu ja taimeriiki kahjustada. Raakimata haigustest. Trahvid ylisuured. Kontroll karm.
Ööbisime Hamiltonis backpackerite hotellis, kus olid vägagi normaalsed tingimused ning söögitegemise võimalus. Ja mis tore, et seal viibis palju eri rahvustest rändavaid noori ja saime nendega muljeid ja infot jagada.
Hommikul tegime mõnusa koduse pudru ja kohvi ning jälle ratastele. Autosõit hakkab juba mõnusaks muutuma , kardan, et koju tagasi jõudes tuleb päris mõtlema hakata, millisel poolel sõita. Algul oli küll väike hirm nahas ja mõte, et paneks auto külge sildi „ ettevaatust Blond on the board“ aga see läks varsti üle ja kõik sujus. Meie idee on teha ca 1000km ring ehk siis Auckland-Hamilton-Taupo-Rotorua-Katikati-Waihi beach-Whangamata-Tairua-Auckland. Tänaseks oleme jõudnud Rotoruasse ööbima ja linna veel näinud pole.Leidsime taas armsa backpackerite hotelli ja saame soodsalt öö veeta, et hommikul taas vara alustada ( tegelikkus osutus selleks, et magasime kõik sisse ja seetõttu ka Pohutu geisripurse jäi nägemata). Kellaaegadega on meil tõsine segadus. Kolm eestlast ja viis erinevat arvamust kellaaegades. Täielik kaos!!!!!! Nagu ikka puhkuse ajal, ajataju null!!! Aga tänaseks nägime tõesti palju. Kui välja arvata, et vahetpidamata sadas ja peale troopikat oli mul tõesti külm, siis oli taas üks super päev!
Waitomo Caves – koopad nii malahiidid kui stalahiidid. Pole väljasurnud, domineeriv liivakivi kollane, sisse viskab ka vaske! Nendes koobastes elavad Glow worms – mis olid justkui lima sees liikuvad ussid, see üks eluvorme nendes koobastes. Tekitavad tähistaeva efekti, helendades ja sööki kohale meelitades, putukatega kokkupuutes viivad elu edasi ja samas on see ka neile söögiks. Ah mingid erilised tegelased aga põnevad :).

Taupo – Suur ilus järv, maaliline loodus. Seal pesitsevad mustad luiged. Huka Falls and Craters of Moon jne. Huka Falls - Kosk oli tõesti vaatamist väärt. See on jõgi, mis on pressitud kokku kahe kalju vahele, suunatud kitsasse kanalisse, kust vesi saab jõudu ning seda on võrratult ilus näha ja selle jõu hääl on samuti super. Relaxing! Seal võib veeta tunde kuulates vaid kose müra ja lasta ajal lennata. Kindlasti tuleb Uus-Meremaal reisides teada, et kõik vaatamisväärsused suletakse kella kuuest ja siis sinna lähedusse autoga enam ei saa, mõnede juures on jalgteed avatud aga on ka kohti, mis on ka jalakäijatele suletud. Seega tuleks kõik põnevad kohad külastada hommiku poolikul ja pärast lõunal. Sama on ka shoppamise ja söögikohtadega. Elu sureb kella seitsmeks täiesti välja.
Taupo lähedal käisime ka kuukraatreid vaatamas. See oli pikale sõidule mõnus jätk jalutuskäigu näol. Nautisime loodust, mis on suhteliselt kodune kuid siiski erinev, erinevus seisneb just selles, et kõik on hiigla suur. Kuusekäbid suured, sõnajalgadest kasvavad puud, taimed lopsakad jne. Kuna siinne ala on väga termiline, siis tunned seda, ja näed kõikjal. Maa sisemus pressib pinnale ja aurab, siin on nii termiliselt, vulkaaniliselt kui seismiliselt väga aktiivne ala.
Rotorua võttis meid vastu suhteliselt ebameeldiva lõhnaga, mis on iseloomulik termilistele aladele. Kui saaks, võtaks teile selle lõhna koju kaasa aga arvan, et te poleks väga vaimustunud, sest see meenutab vägagi mädamuna haisu. Hommikul nägime ka haisu põhjust. Linnas asuvas Maori külas oli näha kust see hais tuleb, olid erinevad augud, mülkad kust auru ja vett susises ning ühte, mille nimi Polynesian Spa otsustasime ka ise sisse istuda. Hihihihihi. Oli mõnus aga kaua ei jaksa seda termaalvett taluda. Seega otsustasime peale kosutavat kümblust põhja poole sõitma hakata, Õhtuks jõudsime ookeani kaldale, olles eelnevalt broneerinud Whangamatas öömaja. Öömajale jõudes ootas ees surprise – majaperenaine oli jätnud meile terve maja ja welcome notei, et raha mis kokkulepitud võite homme lähedal asuvasse poodi jätta ja teda ennast me ei näinudki. See näide, et uusmeremaallased on ülimalt sõbralikud ja võtavad mõnuaslt vastu. Hommikul saime alles aru kui väärt kohta me jõudnud olime kui aknast kostusid ookeani lained. Ookeani ääres nägime XXL mõõtudes teokarpe. Ja see ka kohalik Surfiparadiis. Selles piirkonnas tasuks kindlasti peatuda Tairua linnakeses, mis näib olevat rikaste pensionäride puhkelinn aga seal ülikaunis vaade platvormilt avanemas nii ookeanile kui mägedele. See oli see, mida New Zealandilt ootasime. Ja olime lõpuks väga häppi ning võisime rahuliku südamega alustada reisi Austraalia poole. Ah jaa, otsustasime teha nn. Mitte turisti ja valisime Aucklandi poole minekuks kruusase mägitee. Osutus ekstreemseks aga Anne-Mai oli tubli!!! :) :)

SINGAPUR

WOW, see väike riik on nii tolerantne ja puhas. Seal elavad nii indud, hiinlased, kohalikud kui veel paljud paljud teised rahvused. Kõik on sõbralikult oma linnaosad yles ehitanud ja elavad mõnusalt urbanistlikku elu. Väga moodne arhitektuur segunenud vana rahvuslikuga. Turismi, oksjonite ja kaubatransiidi keskus. Shopping in Singapur jeeeeeee!!! Non-stop 24 hours! Inimesed yliviisakad, linn vaga puhas ja mis peamine vaga turvaline.

Kui sa oled nn transiitturist, siis võid saada erilise kohtlemise osaliseks. Ma tundsin ennast nagu V.I.P in the city! Kõik selle nimel, et turistil oleks siin mugav ja hea ja et ta kindlasti siia tagasi tuleks. Ühesõnaga, kuna mul oli aega kahe lennu vahel 16 tundi, siis lennujaama infopunkti minnes selgus, et ma olen väga teretulnud nende riiki ja why don't you come to see our city. Seega sõidutati mulle auto ette, anti hommikusöögi voucher enda valikul kahes erinevas restoranis ning määrati ka mulle sobiv tagasisõidu aeg lennujaama. Ja seda kõike tasuta! Jällegi kõik väga hästi läbi mõeldud ja panustatud tuleviku peale! Minu ideede pagas turunduse vallas pidevalt täieneb. I am happy with that!!!!

Singapuris paar erilist asja , mida enne kohanud pole :

* rongipiletitel on hinnalisa 1 SID, mille saad tagasi siis kui pileti oma teekonnalõpul masinasse tagastad. Seda just seetõttu, et paber taaskasutusse võtta. Säästa!

*Tee, mis viib lennujaama on ääristatud väga kaunite puude ja põõsastega. Esmapilgul ei saa arugi, et need pole naturaalselt seal kasvavad taimed vaid need on kõik nii osavalt varjatuna pottidesse istutatud ja seda just selle pärast, et kui lennujaamaga peaks midagi juhtuma, siis saab kiirelt maanteelt taimed koristada ja seda kasutada varu lennurajana. Amazing, mille peale mõeldakse!

SRI LANKA

Oma tripile minekust andsin teada ka trip.ees lootes leida reisikaaslasi. Ja oh onne, on olemas veel parajalt hulle , kes tahavad pea ees ekstreemsustesse sukelduda. AnneMai, kes teeb minuga trippi kaasa esimesest nadalast ja Enno, kellega kohtusime siin Sri Lankas. Sri Lankasse saabumine peale ylimonusat puhkust ja loogastust Maldiividel oli paras shokk nii mulle kui Anne-Maile. Enno alles alustab oma trippi ja seega pole ta veel aru saanud, kuhu on sattunud, ajavahed ja pikad lennud on teinud oma too. Kuigi meil oli suur room teda naha, sest kahel naisterahaval ei ole eriti mugav araabiamaades omapai trippida ja seega roomustasime kolmanda reisikaaslase yle vaga. Plaaniks Sri Lankas naha suhteliselt lyhikese aja jooksul voimalikult palju, seega tegime kindlaks mis ponevat oleks vaadata ja teha, sebisime enda teenistusse autojuhi, kellega koos saime full service paketi koos hotellioobimiste ja giiditeenusega( ta oli seda 24h). Algul motlesime, et endal tuleks odavam ja huvitavam omapai asja uurima ehk siis maad avastama hakata aga jumal tanatud see jai vaid motteks. Astudes lennujaamast valja taaskohtudes troopilise kuumusega oli konditsioneeriga auto jallegi jumala kingitus. Ja juht osutus samavaarseks kingituseks. Ta oli toesti igal hetkel abiks ja me siiani ei saa aru kuidas see business saab tootada...... miinusega. Sest hinnad on ikka very low level. Aga samas kui mitte kaubelda ja lased hindadel nii kulgeda kui sulle seda algul pyytakse pahe tommata, siis on tase ikka euroopa keskmine. Seega kauple, kauple, kauple!!!! Valisime marsruudi Colombo-Kandy-Colombo-Negombo. Lennujaam ise oli vagagi ok ja puhas aga elu, mis jai sellest valja poole paistis silma oma tohutus kirevuses juba esimeste sadade meetritega. Tee Kandysse oleks pidanud kiirelt minema kuna vahemaa ju siiski vaid 100 km aga oh imet, me suutsime seda soita 6 tundi. Ja seda mitte seetottu, et me oleks teinud palju peatusi vaid liiklus ja teede olud olid ekstreemsed. Voi siis isegi liigagi ekstreemsed :) :). Poikasime teel korraks ka sisse Pinnawela Elephant Orphanage" sse. Mis oli Elevantide orbude kodu ehk salu, kuhu on kogunenud sadakond elevanti. Elevandid iseenesest on Kandy piirkonnas suht koduloomad. Ja seda kindlasti ka lehmad ja koerad. Ning armsad pardikud on taiesti loomulik nahtus hommikul su akna taga. Elu teede aares on aarmiselt kirju. Kohalikud askeldavad oma puuvilja putkades, riisipoldudel, koerad ja lehmad sagivad tanaval inimestega koos. Kontrollpostid sojavaelastega on yles seatud, et labi otsida autosid. Seda tehakse tunde jargi ja kui peetakse kinni, siis pead autost koik valja tostma ja ka kotid ette naitama. Mitte just eriti lobus. See on vajalik selleks, et pohja s-l tamili tiigrid ei paaseks miskit kurja korraldama, sest vaatamata kogu sellele jamale on see siiski ka kova turismimaa. Ja pyytakse ikkagi turiste kaitsta ja pakkuda turvalist kohalviibimist (raha riiki sissevoolu jatkumist kinnitada :) ). Relvad nende kaes siiski tekitavad oudu, sest nad naevad nii naiivsed ja apaatsed valja. Et nende jaoks ups I did it again, ehk siis lihtsalt lasen su maha on nii norm. ( Tegelikult on see vaid naoilme ja olek ega ikka nad niisama ei kommuta aga kui neile ei allu, siis kyll). Elu on valjaspool linnu vaga vaene, elatakse praktiliselt onnides, mis koosnevad kolmest seinast, millestki, mis meenutab katust ja klaasita aknaavadest. Linnades olukord teine, seal ikka on ka vaga ilusa arhitektuuriga maju ja pealinnas rannaaarne on superluks hotellidega asustatud hihihih. Inimesed on nii kohnad, et voib koik nende ribid yle lugeda aga kohud on punnis ehk siis kas geneetiline eripara voi naljapaistetus. Ei tea. Joudsime Kandysse juba pimedas. Hotell, milles elasime oli maejalamil ja aknast avanes miljonidollari vaade. Toeliselt hingemattev. Hommikuse paikesetousuga oli pyhitud kogu eelmisel paeval saadud hirmutav ja veidi oudust tekitav mulje sellest riigist. Tunne oli hoopis teine ja juba hakkas hing seda ilu hindama jattes korvale eelmise paeva vintsutused ja selle, et mul tuli oo veeta yhes toas moskiitode, sisalikelaadsete loomakestega. Sealne lopsakas loodus varvikyllaste oitega, tohutud maed, palmisalud, terrassil askeldavad ahvid - ohhhhhhh.
Mina kui suur teejooja tahtsin kindlastii naha teetootmis protsessi ja meie armas autojuht viiski meid teeistandusse, kus saime naha tee kasvatusest kuni pakendamiseni valja. Super. Nii, et ostsin originaalset teed kaasa ja olete teeohtule palutud kui tagasi saabun. (Kui Austraalia toll ei konfiskeeri just). Ah jaaa yks veider seik ka - samal ajal kui mina teed nautisin tuli sinna mingi venelastest meeste punt ja arvake ara kas nad ostsid selle tehase toodangust tyhjaks. Palju ei liialda kui ytlen, et vahemalt tehase poe kyll. Ja vene keeles kovasti raakides tahtsid ka tehase ara osta. Kuldketid maani. hihihihihi. Oh sellest riigist on nii palju raakida aga kuna mul on hetkel netiyhendus limiteeritud siis teen lisasissekanded hiljem.

Palju Onne U

Ma palusin kohalikel murjamitel homseks laua katta ja ma valmistasin NAPOLEONI kooki ka, paki asjad ja tule! Kingitus ootab :) Palju ONNE !!!

Veel veidi Maldiividest

Maldiivide v;rvigamma on ylipuhas. Sinine on toesti sinine, valge on valge ja roheline sygavalt roheline. Meie halli mish mashi siin ei esine. Kristallselge vesi ja kristall valge liiv. Kalad paistavad katte oma briljantsetes toonides, kuigi see, et nad ujuvad nii madalas on veidi hirmutav. Tana kohtusin ujudes mingi meetrise angerja taolise kalaga, ta oli kui labipaistev uss helesiniste triipudega ja ausalt tekitas kohedust.
Kohalikud murjamid naitavad ronimisklassi, kribinal krabinal ahvikombel panevad puu otsa kookosp'hklite jargi :). Moni saarelviibinud eurooplanna naitas kohalike suhtes yles ylimat arrogantsi paevitades rannal bikiinideta. Igas broshyyris on vihjatud usule ja sellele , et soovituslik riietumisstiil on siiski varvasteni kaetud ja nudism ei ole kolbulik. :) Selline kaitumine on justkui kohalikele nakku sylitamine, mis on siin ka karistatav.
Selline puhkus siin on toeliselt kosutav. Lamad hommikust saadik rannal, ookeani laine loksumine korvus, paike ei ole teravalt kuum vaid labi pilvevine koos troopilise tuulega hellitab su keha. Koik motted kaovad ja jaab ainult relax. See kogemus ja elamus kaalub yles koik muu. Siin saad aru kui vaike kaal on materiaalsusel. Jarjest enam hakkad hindama muid vaartusi.
Kohalikud murjamid on oma naiivsuses siiski armsad ja ara on oppinud hea turundusnipi - millegi eest ei pea saarel maksma. ........ kuni lahkumiseni!!! Selle ajani void vabalt tarbida vaid allkirja eest ja seega kaob ka kontroll eelarve yle hihihihihihih.
Moned hinnad : neti yhendus 1 h - 22 USD, vesi 1L - 3USD, masshaazh 1h -35-55USD; transport saarele 40-60 USD edasi tagasi.
Aga see koik on seda v''a''art!!!!!!!!!

TYRGI, DUBAI, MALDIIVID

Olen joudnud Maldiividele. Kahjuks pole olnud voimalik enne postitusi teha, sest interneti levimisega on ikka mujal maailmas kehvad lood vorreldes Eestiga. Dubais oli korra voimalik lennujaamas yhendus saada aga mujal vahe komplitseeritud. Reis on siiani vaga hasti sujunud. Mingeid erilisi viperusi pole olnud ja vasimuski p[ole kimbutamas.
DUBAI,
vottis vastu tohutu kuumusega. Ca 45 kraadi, mis oli tegelikult valjakannatamatu. Sebisime kiiresti endale taksojuhi, kes oli tasemel, ta tegi meile vaga vaikese raha eest sellise Dubai tuuri, et me ahmisime igat minutit. Ta naitas meile koiki olulisemaid vaatamisvaarsusi kuid ka viis sellistesse kohtadesse kuhu tavainimene niisama ei satuks. Teenindus oli tasemel. Ja kui ta nagi, et mul kuumuses hakkab minestus peale tulema siis soovitas votta aeg maha ja minna Jumeirah beachile, et saADA jahutust. Ise tuli lepitud kellaajaks j'rele ja vedas meid edasi. Seega oli 24 h teenistuses ja seda v'ga moistliku hinna eest. Hetkel on Araabia maades Ramadan, mis t'hendab, et nad ei soo enne kella kuute ohtul midagi ja ei joo ka. Aga see vaatepilt, mis avaneb peale kella kuut(peale päikese loojumist) on uskumatu. See milliseid portsjoneid ja kui lyhikesze ajaga nad voivad havitada see on niiiiiiiii uskumatu, et ........ uhhhh.
MALDIIVID,
siin on toeline paradiis. Lennujaama joudes sebivad kohe agendid ringi, kes pakuvad hotelle. Yks on kindel, ei voi kohe esimese pakkumisega nousse jaada. Hinda on voimalik kaubelda vahemalt poole odavamaks aga muidugi nad teavad, et turism on nende praktiliselt ainus elualllikas seega hinnad on suhteliselt korged. Ja transport meeletult kallis, sest sa paased saartele vaid paadiga ja see on koht kust nad teenivad ja sul pole muud voimalust kui maksta. Olen Bolifushi saarel, mis on Louna Male atollis. Koik on vaga luks ja see kui sinisinine on vesi ja milline liiv - paradiis on olemas, uskuge! Teenindustase on vaga hea, koristatakse 2x paevas ja koige peale on moeldud, et sul oleks monus siin aega veeta. Saar on vaike-5 minutiga teed ringi peale. Voimalik on siin snorgeldada, sukelduda ja kalastada. Ka masshaazhiteenus olemas oma koigis variantides. Jaan siia nadalalopuni. Yritan leida voimaluse ka piltide lisamiseks. Ehk jargmise postitusega.

Reisi eelõhtul :)

Vaktsiinid tehtud, kott pakitud, akud laetud ja reis võib alata. Juba põnevusega ootan hetke, mil ma võin avada esimese ümbriku paljudest, mille Monsa mulle on ette valmistanud. Tüdrukud nägid mu puhkusele saatmisega suurt vaeva, valmistades ette infomaterjali riikide kohta kuhu suundun ja panid kaasa nii üllatused kui õnnekastanid. Tnx. Hannula, see on nii armas!
Kas teate kui raske on kotti pakkida :), ma olen seda vist õhtu jooksul juba kolm neli korda ümber pakkinud ja kardan, et ikka ei saanud hästi. Aga see selgub juba üsna pea!
Seega kohtume kuu lõpus minu sünnipäevapeol Õle tänava lounges :) !!!