Kui alustada sellest, et viimasel aastal on olnud tööd meeletult palju, ajad on muutunud ja peab ilma virisemata hakkama saama, tundsin end kui tühjaks pigistatud sidrun ja nii saigi väga spontaanselt otsustatud, lähen puhkama. Otsisin mõnda aega kompanjone, kes tahaks minu seiklustele kaasa lüüa kuid seekord ei olnud keegi valmis nii kiirelt reageerima. MASU on teinud oma töö ja reisimiseks jääb järjest vähem võimalusi. Eks mul eneselgi oleks targem olnud see reis edasi lükata aga väsimus pressis ja tallad sügelesid.
Seega olen reisil üksi, võtan seda väga relaxilt ilma mingite ettevalmistusteta ja kulgen just sellises tempos kui hetkel tuju on. Kogu selle kulgemise juures viin läbi eksperimenti, kuidas MaSu ajal reisida võimalikult soodsalt kasutades ära kõikvõimalikke võimalusi. Selle nipinurga pühendan oma sõbrannadele, kes järgmiseks korraks peavad kokku saama vaid pileti raha, muu on juba fun. Tuleb vaid hakkamist omada. Minu reis algas seekord Helsingist lennuga Londonisse ja sealt Miamisse. Esimese abikäe ulatab isa kui pakub tasuta piletit Soome laevaga, mille on ta saanud pealekaubaks ostes pesumasina. Hetkel on käimas tohutult kampaaniaid. Et kliente kauplusesse oma viimast sularaha tooma kutsuda mõtlevad kaupmehed välja kõikvõimalikke tõmbenumbreid. See Soome voucher küll ei olnud isa jaoks otsustav tema ostu sooritamisel, kuid kulus mulle vägagi eksperimendi jaoks ära. Seega algus tehtud ! Tasuta Soome laevaga saadud, kuidas edasi`?. Sadamas istun trammi peale, mis on nii puupüsti täis, et ka kõige parema tahtmise juures ei pääse ma juhini, et pilet hankida, lohutan ennast sellega, et ehk saatus on minu suhtes täna armuline ja ka veidi lootes, et kontrollidki ei mahu manööverdama. …. Uhhh läks õnneks! Raudteejaamas istun ümber bussile, mis viib lennujaama.
Seega olen reisil üksi, võtan seda väga relaxilt ilma mingite ettevalmistusteta ja kulgen just sellises tempos kui hetkel tuju on. Kogu selle kulgemise juures viin läbi eksperimenti, kuidas MaSu ajal reisida võimalikult soodsalt kasutades ära kõikvõimalikke võimalusi. Selle nipinurga pühendan oma sõbrannadele, kes järgmiseks korraks peavad kokku saama vaid pileti raha, muu on juba fun. Tuleb vaid hakkamist omada. Minu reis algas seekord Helsingist lennuga Londonisse ja sealt Miamisse. Esimese abikäe ulatab isa kui pakub tasuta piletit Soome laevaga, mille on ta saanud pealekaubaks ostes pesumasina. Hetkel on käimas tohutult kampaaniaid. Et kliente kauplusesse oma viimast sularaha tooma kutsuda mõtlevad kaupmehed välja kõikvõimalikke tõmbenumbreid. See Soome voucher küll ei olnud isa jaoks otsustav tema ostu sooritamisel, kuid kulus mulle vägagi eksperimendi jaoks ära. Seega algus tehtud ! Tasuta Soome laevaga saadud, kuidas edasi`?. Sadamas istun trammi peale, mis on nii puupüsti täis, et ka kõige parema tahtmise juures ei pääse ma juhini, et pilet hankida, lohutan ennast sellega, et ehk saatus on minu suhtes täna armuline ja ka veidi lootes, et kontrollidki ei mahu manööverdama. …. Uhhh läks õnneks! Raudteejaamas istun ümber bussile, mis viib lennujaama.
Ma tunnen mõnda inimest, kellel on täielik foobia lendamise vastu ja ei suuda kuidagi rahulikuks jääda kui lennujaam paistma hakkab, rääkimata sellest kui jalaga juba lennukisse astuma hakkab. Minuga on lood hoopis teised, ma tunnen enne lendu ja lennates ennast nii suurepäraselt, et ma võiks 24/7 lennata ja poleks siis ka tüdinenud. Naudin seda!
Miami võtab vastu mind mõnusa kuumuse pahvakuga. Kraadiklaas näitab 89 F, mõnus. Kuna ma olin pea kogu lennu vältel maganud ja otsustasin koheselt tegutsema hakata, siis ajavahe ei kimbutanud. Ma olin nagu energialaengu saanud ja valmis suuri tegusid tegema. Auto oli mul varasemalt bronnitud. Nagu ikka minule kohane netis ja kõige soodsamalt, mis ever on saanud. 11 USD päev. Can u believe it? Eestis ei saa selle raha eest jalgratast ka mitte rentida J! Hertzi jõudes ootas mind ees tore üllatus, mees, kes lauas mind teenindama hakkas oli ju see sama tüüp, kes eelmisel korral mulle nn kingituse tegi (loe eelmine reis Miamisse). Püha jumal, kas ta mäletas mind? Või on see puhtameerikalik viisakus kõigiga sel viisil kõneleda. Hea nipp, mõtlen endamisi. Kuid ei, tüüp ladus liiga palju detaile, kuni K arine ja Janeni välja, sa lihtsalt pead uskuma, et inimesel on nii hea mälu.
Sellel heal mälul ja komplimentidel aga olid minu jaoks veidi segavad tagajärjed kuna lasin neist end uinutada. Usaldasin tüüpi ja ei kontrollinud pabereid põhjalikult, millele alla kirjutasin. Jutustasime, rääkisime mootorratastest , jagasime viisakusi ja kirjutasin alla. Rumal minust, mõtlesin alles hiljem kui armsasse korterisse jõudsin. Sama kus eelmised korradki elanud olen. Kõik on nii mõnus ja tuttav nagu poleks vahepeal 7 kuud ära olnudki. Kiirelt lahendan mõned tööasjad ja püüan minna magama. Süda hakkas valutama, et miks ma ei vaadanud ja …….. palun väga, kontrollimisel selgus, et ta oli mulle kirjutanud sinna sisse midagi lisaks ca 6000 eek eest. Oi ajab närvi, iseenda lollus. Aga no mis teha, voodist välja ja autole hääled sisse, uuesti lennujaama poole. See on ca tunniajane sõit. Kell on 5 hommikul, aga ma tundsin, et pean selle asja kohe korda ajama, muidu on tuju ja päev rikutud. Ei taha alustada negatiivsete emotsioonidega vaid ……..puhta lehega.
Mõtlen story välja, mida ja kuidas seda neile serveerida, sest tegelikult ju ilutseb mu graatsiline allkiri tshekil all ja ega mul väga midagi siin vinguda pole aga siiski……..Minu nn osavat 8 tsikliomanikust müügimeest enam tööl ei ole, teenindab kena väike naisterahvas, kes kuulas mu loo ära ja esialgu nagu ei öelnud ei a ega b, mina seevastu olin peas mõelnud, et teevad kiirelt tagastuse ja ongi korras. Kuid asi venis. Küll ei öelnud ta mulle konkreetset vastust, siis läks ühte tuppa ja tuli tagasi, siis teise tuppa ja tuli tagasi, siis tuulas nii sama laual asuvates paberites ja vastust ikka mitte. Küsin, et kas on mingi probleem??? Ei pidavat olema. Aga siis kohmas, et ei leia kapivõtit. Mina mõtlesin, et huvitav küll, mis töötaks, et saaks ikka oma raha asjad korda ja mõttetult makstud raha tagasi. Närvitsesin ja kirusin ennast ning mõtlesin, mis ma Eestis teeksin antud situatsioonis – tarbijakaitse J. Proovin siin ka, kas töötab, ja oh imet hakkas tööle ja väga kiirelt. Rääkisin pikalt, kuidas mulle ei tutvustatud hinnakirja ja midagi on arvele juurde lisatud, mida ma tellinud pole ning võlusõna abil läks kapp lahti ja dokumendid eelmisest õhtust tulid koheselt lauale, mille tulemusena mu raha mu arvele laekus ning puhkus võis alata J. Sõitsin rahuliku südamega Deerfieldi , et hommikul oma seiklustele vastu astuda. Hommikune uni rannas ja ookeanikohinad viisid öise väsimuse.
(ja tõid päikesepõletuse hihihihihihihih). Ah jaa, selle nn apsaka kompensatsiooniks andis Hertz mulle 1 p tasuta renti ja kindlustuse. You see, MaSu ajal abiks ikka J kuigi, ise rumal olin.
Ja järgmine lõik on neile, kes on reisimiseplaanid edasilükanud seetõttu, et neil on makstud spordiklubis aastamaks ja kuidagi ei tahaks oma treeninguid katkestada, sest siis läheb ju raha kaotsi…….On hommik, 32 kraadi, vean oma jooksuriided selga ja lähen tavarutiini järgides ookeani äärde jooksma. Kui ma olin seda mitu hommikut juba teinud ja peale jooksu näinud välja justkui mul oleks hing paelaga kaelas (kurnav kuumus), tuli minu juurde üks meeldiv meesterahvas ja hoiatas mind hommikuse ja päevase jooksmise eest, et liiga kuum ning see võib mind tappa J! Soovitas seda teha õhtul kui on päike läinud, veidi jahedam ning ookeanilt tuleb mõnus breeze. Tänasin meeldivalt soovituse eest kuid samas kurtsin, et õhtul on piki randa üksi pime ja kõhe joosta. Ja valgustust seal pole peale kuu ja tähtede. Ta pakkus mulle oma seltsi selleks, et ta olla jalka treener ja käib seal igal õhtul trenni tegemas ja kui ma soovin, siis võib koos minuga trenni teha ja ka mulle teatud soovitusi trenniks jagada. Mõeldud, tehtud! Nüüd jooksen iga päev personaaltreeneriga J! Tüdrukud ütlen ausalt, selline trenn ja veel milline (mitme) J personaaltreener paneb makstud klubimaksu unustama ja trenni nautima.
Pühapäev on kohalikel peamiselt shoppamise ja ranna päev. Hommikul vara tullakse randa, võetakse kaasa kogu oma varustus, päikesevarjud, toolid, coolboxid, mis on täis kokteile ja muud söögi-joogipoolist…“and party can be started“. Inimesed lihtsalt chillivad ja seda õhtuste tundideni välja. Venitasin isegi hommiku sedasi õhtusse, vahepeal mõne brasiillasega viisakusi vahetades või siis mõnele kohalikule seletades, kust ma pärit ja mis ma teen. Väga paljudele pidin andma vastust küsimusele, et kas mul on kontaktläätsed? Nii huvitavad! Kui vastasin, et ei ole, et 100% naturaalne ilu, siis nad lihtsalt vahtisid suud lahti. Alles hiljem tuli mul see idee, et ma oleks juba rikas naine rannas olnud, kui ma igalt vaatajalt oleks dollari küsinud J J ;)
Nii ammu pole tundnud seda tunnet, kuidas on puhata, mitte millegipärast muretseda. Ainuke mure, mis on, on ära põleda!
Just chill! Enjoy it! Eksperiment saab täiendust sellega, et autoga randa sõites otsi kohta sellise parkimisposti juurde, kus juba raha tiksumas ehk eelmine parkija on sinu parkimise juba mõnusalt ettemaksnud. Ole leidlik ja saad väga soodsalt hakkama.
Miami võtab vastu mind mõnusa kuumuse pahvakuga. Kraadiklaas näitab 89 F, mõnus. Kuna ma olin pea kogu lennu vältel maganud ja otsustasin koheselt tegutsema hakata, siis ajavahe ei kimbutanud. Ma olin nagu energialaengu saanud ja valmis suuri tegusid tegema. Auto oli mul varasemalt bronnitud. Nagu ikka minule kohane netis ja kõige soodsamalt, mis ever on saanud. 11 USD päev. Can u believe it? Eestis ei saa selle raha eest jalgratast ka mitte rentida J! Hertzi jõudes ootas mind ees tore üllatus, mees, kes lauas mind teenindama hakkas oli ju see sama tüüp, kes eelmisel korral mulle nn kingituse tegi (loe eelmine reis Miamisse). Püha jumal, kas ta mäletas mind? Või on see puhtameerikalik viisakus kõigiga sel viisil kõneleda. Hea nipp, mõtlen endamisi. Kuid ei, tüüp ladus liiga palju detaile, kuni K arine ja Janeni välja, sa lihtsalt pead uskuma, et inimesel on nii hea mälu.
Sellel heal mälul ja komplimentidel aga olid minu jaoks veidi segavad tagajärjed kuna lasin neist end uinutada. Usaldasin tüüpi ja ei kontrollinud pabereid põhjalikult, millele alla kirjutasin. Jutustasime, rääkisime mootorratastest , jagasime viisakusi ja kirjutasin alla. Rumal minust, mõtlesin alles hiljem kui armsasse korterisse jõudsin. Sama kus eelmised korradki elanud olen. Kõik on nii mõnus ja tuttav nagu poleks vahepeal 7 kuud ära olnudki. Kiirelt lahendan mõned tööasjad ja püüan minna magama. Süda hakkas valutama, et miks ma ei vaadanud ja …….. palun väga, kontrollimisel selgus, et ta oli mulle kirjutanud sinna sisse midagi lisaks ca 6000 eek eest. Oi ajab närvi, iseenda lollus. Aga no mis teha, voodist välja ja autole hääled sisse, uuesti lennujaama poole. See on ca tunniajane sõit. Kell on 5 hommikul, aga ma tundsin, et pean selle asja kohe korda ajama, muidu on tuju ja päev rikutud. Ei taha alustada negatiivsete emotsioonidega vaid ……..puhta lehega.
Mõtlen story välja, mida ja kuidas seda neile serveerida, sest tegelikult ju ilutseb mu graatsiline allkiri tshekil all ja ega mul väga midagi siin vinguda pole aga siiski……..Minu nn osavat 8 tsikliomanikust müügimeest enam tööl ei ole, teenindab kena väike naisterahvas, kes kuulas mu loo ära ja esialgu nagu ei öelnud ei a ega b, mina seevastu olin peas mõelnud, et teevad kiirelt tagastuse ja ongi korras. Kuid asi venis. Küll ei öelnud ta mulle konkreetset vastust, siis läks ühte tuppa ja tuli tagasi, siis teise tuppa ja tuli tagasi, siis tuulas nii sama laual asuvates paberites ja vastust ikka mitte. Küsin, et kas on mingi probleem??? Ei pidavat olema. Aga siis kohmas, et ei leia kapivõtit. Mina mõtlesin, et huvitav küll, mis töötaks, et saaks ikka oma raha asjad korda ja mõttetult makstud raha tagasi. Närvitsesin ja kirusin ennast ning mõtlesin, mis ma Eestis teeksin antud situatsioonis – tarbijakaitse J. Proovin siin ka, kas töötab, ja oh imet hakkas tööle ja väga kiirelt. Rääkisin pikalt, kuidas mulle ei tutvustatud hinnakirja ja midagi on arvele juurde lisatud, mida ma tellinud pole ning võlusõna abil läks kapp lahti ja dokumendid eelmisest õhtust tulid koheselt lauale, mille tulemusena mu raha mu arvele laekus ning puhkus võis alata J. Sõitsin rahuliku südamega Deerfieldi , et hommikul oma seiklustele vastu astuda. Hommikune uni rannas ja ookeanikohinad viisid öise väsimuse.
(ja tõid päikesepõletuse hihihihihihihih). Ah jaa, selle nn apsaka kompensatsiooniks andis Hertz mulle 1 p tasuta renti ja kindlustuse. You see, MaSu ajal abiks ikka J kuigi, ise rumal olin.
Ja järgmine lõik on neile, kes on reisimiseplaanid edasilükanud seetõttu, et neil on makstud spordiklubis aastamaks ja kuidagi ei tahaks oma treeninguid katkestada, sest siis läheb ju raha kaotsi…….On hommik, 32 kraadi, vean oma jooksuriided selga ja lähen tavarutiini järgides ookeani äärde jooksma. Kui ma olin seda mitu hommikut juba teinud ja peale jooksu näinud välja justkui mul oleks hing paelaga kaelas (kurnav kuumus), tuli minu juurde üks meeldiv meesterahvas ja hoiatas mind hommikuse ja päevase jooksmise eest, et liiga kuum ning see võib mind tappa J! Soovitas seda teha õhtul kui on päike läinud, veidi jahedam ning ookeanilt tuleb mõnus breeze. Tänasin meeldivalt soovituse eest kuid samas kurtsin, et õhtul on piki randa üksi pime ja kõhe joosta. Ja valgustust seal pole peale kuu ja tähtede. Ta pakkus mulle oma seltsi selleks, et ta olla jalka treener ja käib seal igal õhtul trenni tegemas ja kui ma soovin, siis võib koos minuga trenni teha ja ka mulle teatud soovitusi trenniks jagada. Mõeldud, tehtud! Nüüd jooksen iga päev personaaltreeneriga J! Tüdrukud ütlen ausalt, selline trenn ja veel milline (mitme) J personaaltreener paneb makstud klubimaksu unustama ja trenni nautima.
Pühapäev on kohalikel peamiselt shoppamise ja ranna päev. Hommikul vara tullakse randa, võetakse kaasa kogu oma varustus, päikesevarjud, toolid, coolboxid, mis on täis kokteile ja muud söögi-joogipoolist…“and party can be started“. Inimesed lihtsalt chillivad ja seda õhtuste tundideni välja. Venitasin isegi hommiku sedasi õhtusse, vahepeal mõne brasiillasega viisakusi vahetades või siis mõnele kohalikule seletades, kust ma pärit ja mis ma teen. Väga paljudele pidin andma vastust küsimusele, et kas mul on kontaktläätsed? Nii huvitavad! Kui vastasin, et ei ole, et 100% naturaalne ilu, siis nad lihtsalt vahtisid suud lahti. Alles hiljem tuli mul see idee, et ma oleks juba rikas naine rannas olnud, kui ma igalt vaatajalt oleks dollari küsinud J J ;)
Nii ammu pole tundnud seda tunnet, kuidas on puhata, mitte millegipärast muretseda. Ainuke mure, mis on, on ära põleda!
Just chill! Enjoy it! Eksperiment saab täiendust sellega, et autoga randa sõites otsi kohta sellise parkimisposti juurde, kus juba raha tiksumas ehk eelmine parkija on sinu parkimise juba mõnusalt ettemaksnud. Ole leidlik ja saad väga soodsalt hakkama.
Soodsalt hakkama saada tähendab ka seda, et oled avatud õhtusöögikutsetele ja kui raha ikka üldse ei ole, siis pead olema kaval ja mõnele nägusale kohalikule üksikule noormehele pakkuma välja, et võid talle nt õhtusöögiks Eesti toitu kokata. Kõlab kindlasti huvitavalt, millest lihtsalt ei saa nad ära öelda ja sujuvalt oled oma mured lahendanud. :))))) See on muidugi ekstreemseim variant.
Lugedes täna Jamaika reisiraamatut, siis peab seal valmis olema igast huvitavateks vahejuhtumiteks, kuid sellest siis, kui kogemused olemas ja saan kinnitada fakte või ümber lükata. Igal juhul tegin täna Office Depotis oma passist ja viisast koopia, sest Jamaikal ei soovitata oma dokumente käest ära anda, vaid vajadusel näidata koopiat. Eks näis, olen põnevil.
No comments:
Post a Comment