Tuesday, September 7, 2010

HONG KONG, GUANGZHOU, YIVU, PEKING



Kohver on pakitud, juba kolmas päev ootan võimalust välja lennata. Aga Islandil on kogu Euroopaga hoopis omad plaanid. Tuhk, mida vulkaan on õhku paisanud on ruineerinud mitmete miljonite inimeste unistuste täitumist või siis jälle tööde ja toimetamiste tavarutiini. Tohutu kahju, mis sellest on sündinud nii lennufirmadele, kindlustustele kui ka inimestele, kes "vangis" on istunud. Ma pole küll nn. vangis istunud kuid saaga lennuplaaniga on kestnud päevi ja päevi. Lennuplaan nägi ette väljalendu 21.04 õhtul Tallinnast - Helsingi - HongKong. Juba paar päeva enne anti kahtlustavaid noote, et see lend ei välju kuna Finnair on väga printsipiaalne ja nad ei ava oma õhuruumi kui 100% kindlust ei ole, et tuhk on hajunud. Mis meil muud üle jäi, asusime agendiga uut skeemi välja mõtlema, et mind kiirelt HK saaks toimetada. Kuna kohtumiste ajad olid paigas ja ka siselendude piletid edasi liikumiseks ostetud, siis oli iga esimene võimalus HK-sse pääsemiseks väga oluline. Aga ....sellises kaoses, mida Euroopa üle elas oli ilmoptimistlik loota, et midagi õnnestu leida. .......telefon heliseb, agent helistab " ma olen õnnelik, leidsin sulle variandi. Kas paned poole tunniga asjad kokku ja oled lennujaamas?" Mina: "Jaa, muidugi, mul ju kott pakitud varakult nagu esmasünnitajal, olen valmis kohe sööstma" Kõne lõpetuseks tuleb agendilt aga üritust pidurdav lause: "...aga see läheks sulle lisaks maksma 40 000 krooni (ma olin pea 18 000 juba oma pileti eest maksnud)" Ja sinna mu lootus kohe lendama saada vajus. Sellist hinda lihtsalt ei ole mõistlik maksta. Marsruut oleks olnud Tallinn-Stock - Frankfurt-Bangkok-HK. Ilmselgelt elu lennukis paar päeva ja veel lisaks 40tuh ---tänan ei! Ei, ei nemad ikka oleks pidanud mulle maksma, siis ma oleks ehk jooksnud, seega jäin endiselt ootele. Pakuti veel 1oo tuh krooni eest mugavuslendu jne aga jäin endale kindlaks ja olin valmis ka paar päeva plaanis kaotama. Juhhuu paari päeva pärast saan lõpuks oma pileti vahetada ja lennata. Private lennuk Tallinnast Helsinkisse, uskumatu. Peale minu oli lennukis veel paar inimest. Lennujaam oli tühi, ei sagimist ega paanikat. Täpselt sama kordus ka Helsingis. Lend HK-sse väljub õigeaegselt. Saan endale terve pingirea, ei mingit üle rahvastatust nagu varasemalt agendid kinnitasid ---tuhapaanika on möödas, olen lennukis ning lülitan sisse ekraani. Voilaaa -- film Up in the Air is on the screen :):) Armas kokkusattumus ju!
Hong Kongi jõudes tervitab mind mõnus troopika kuid päikest pole sudus näha. Ei hullu, rõõmustan selle üle, et lõpuks olen kohal ja et on soe. Metrooga Kowlooni jaama, et sealt edasi rongile minna ja Hiina poole sõitma hakata. HK-is olen ma varasemalt korduvalt käinud, seega ka ei jää sinna turisti tegema vaid kiirelt oma paaripäevast plaanikaotust tagasiteha üritades võtan suuna Guangzhou poole . Guangzhousse jõuan õhtul hilja. Lennujaamas ootamas väikesed hiinlannad Amy ja Sucy, kellega koos alustame järgneva nädala jooksul kiiret töö tegemist. Suzie on nii umbes 25 aastane naine, kes on eelmisest aastast alates kihlatud ja ootab oma pulmi, mis toimuvad oktoobris või novembris. See sõltub väga palju sellest, millal on tema jaoks õnnetoovad kuupäevad. Hiinlased väga täpselt arvutavad oma õnne päevi astroloogia, numeroloogia või tont teab, mille järgi aga seda nad teevad. Millal hakata maja värvima, kolima, ehitama, millal saada lapsi, millal abielluda või siis oma äri alustada - see kõik on täpselt välja raalitud :) ja sellest nad kõrvale ei kaldu. Sucyst saab minu tõlk ja abiline. Amy on armas habras naine. Firma, milles nad töötavad, kuulub talle. Esimesest minutist, mil me kohtume sujub meie suhtlus ja koostöö. Nad räägivad mõlemad väga hästi inglise keelt ja on igas mõistes haritud ja laia silmaringiga, mida ei saa kõigi kohalike inimeste kohta öelda. See, milline külalislahkus ja abivalmidus on hiinlastel, see on kirjeldamatu. Kui sa jõuad midagi vaevalt küsida, on see järgmisel hetkel juba vastatud või palve täidetud. Kõik toimub silmapilkselt. Kui kurdad, et kurk on konditsioneerist valusaks jäänud ja enesetunne ei ole just kõige paremate killast, siis juba samal sekundil jookseb keegi apteeki ja järgmisel sekundil on ta rohtudega tagasi. Mitte ühtegi arvet ei lubatud maksta, sest nemad tahavad omal maal kõik kinni maksta ja ühegi asja pärast ei tulnud muretseda. Supernorganiseerimine.
Hiinlased on kui väikesed töömesilased, kes siblivad ringi hommiku varasest kuni hilisõhtuni. Linn sureb välja alles kahe ajal öösel. Siis teevad ka nemad väikese uinaku, et hommikul kaheksa ajal oma uniseid silmi hõõrudes taas tänavatele imbuda.
Ilm on soe, 26 kraadi, kuid päikest ei ole, sudune nagu HongKongiski. Ma olen suhteliselt õnnelik selle üle, sest ega ma ei suudaks muidu tööle keskenduda ja isegi mõttes oleks jalad ja nina päikese poole sirutatud.
Meil on palju hiinlastelt õppida. Näiteks nende töövõtted ja muid eluks vajalikke nippe. Nad on väga leidlikud ja mis peamine ülitöökad. .....
.... hetkel see reisikiri pooleli kuid tuleb lisa :)


No comments: