Puerto Rico

Puerto Rico San Juan
Puerto Rico on 177km pikk ja 56 km lai saar. Suurim Kariibimere saar 4 miljoni elanikuga. 1521 avastas Hispaania kub. Juan Ponce de Leon Old San Juani. Ameeriklased võitsid saare endale 1917.a Usa – Hispaania sõja ajal ja seejärel hakati saart rohkem promoma. Eelnevalt oli saar suhteliselt tundmatu. Miks tulla Puerto Ricosse, selleks pidi olema vähemalt neli põhjust:
1.Rannad – avastatud ja avastamata.Surfimine, sukeldumine, hea golfikliima. 2. Hea söök ja jook. 3. Mõnus ööelu 4. Ilus loodus oma valgete randade ja sinise veega ning ElYunge vihmamets.
Saab näha!
Hotellide osas me eelnevaid broneeringuid teinud ei olnud kuid ma olin eelnevalt veidi eeltööd netis teinud ja olemas oli idee kuhu suunda võiks hoidma hakata. Kuna saabume Puerto Ricosse suhteliselt hilja õhtul, siis võtame takso, et mitte seiklema hakata kuulsust kogunud Puerto Rico pättide keskel. Takso viib meid minu poolt soovitud hotellini, mis asub Ocean Park alal ja tupik tänavas, otse ookeani kaldal. Hosteria del Mar Beach Inn. Armas väike rannahotell, toad olemas broneerime end kaheks järgnevaks ööks sisse (öö 154 USD koos taxiga). Magan suhteliselt vähe, ootusärevus hommiku ees, saaks juba randa jooksma ja ujuma ja muidugi ka päikesest ei ütleks ära.
Hommikusööki pakutakse hotelli verandal, mis ulatub rannapiirile, mõnus ookeani laine kohin kostub kõrvu ja suu tõmbub iseenesest naerule. Nii mõnus! Kohvi nad muidugi teha ei oska, see oli soevesi piimaga kuhu mõni kübe pulbrit sisse segatud.Maitses veel kehvemalt kui lennuki lake. Njaa, see oli asi, millest me pidevalt puudust tundsime -hea kange hommikune kohv. Oleks teadnud, et olukord reisi jooksul veel kesisemaks läheb oleks juba varakult endale kohvipaki muretsenud ja ehtsat kodust purukohvi teinud. Kuid pole hullu elasime üle.
Kui eelnevalt mainisin puerto Rico pätte, kellest maailmas kuulujutte räägitakse, siis ei saaks mitte kuidagi sellesosas kinnitust anda, sest inimese on seal ülimalt sõbralikud ja ei ühtegi minutit ei tundun, et selles riigis võiks sattuda kuriteoohvriks või, et vargus oleks tavapärane. Kõik tundus väga turvaline ja sõbralik. Peamine keel saarel on hispaania keel, inglise keelega saab hakkama ehk linnas ja hotellides aga väiksemates asulates ja piirkondades jääb hätta. Seega Hola, Gracias, Buenas dias, Adios ja muu sarnane ning ka kehakeel tuli appi võtta. Ja saab hakkama, isegi imestan kui hästi kõik laabub.