SRI LANKA

Oma tripile minekust andsin teada ka trip.ees lootes leida reisikaaslasi. Ja oh onne, on olemas veel parajalt hulle , kes tahavad pea ees ekstreemsustesse sukelduda. AnneMai, kes teeb minuga trippi kaasa esimesest nadalast ja Enno, kellega kohtusime siin Sri Lankas. Sri Lankasse saabumine peale ylimonusat puhkust ja loogastust Maldiividel oli paras shokk nii mulle kui Anne-Maile. Enno alles alustab oma trippi ja seega pole ta veel aru saanud, kuhu on sattunud, ajavahed ja pikad lennud on teinud oma too. Kuigi meil oli suur room teda naha, sest kahel naisterahaval ei ole eriti mugav araabiamaades omapai trippida ja seega roomustasime kolmanda reisikaaslase yle vaga. Plaaniks Sri Lankas naha suhteliselt lyhikese aja jooksul voimalikult palju, seega tegime kindlaks mis ponevat oleks vaadata ja teha, sebisime enda teenistusse autojuhi, kellega koos saime full service paketi koos hotellioobimiste ja giiditeenusega( ta oli seda 24h). Algul motlesime, et endal tuleks odavam ja huvitavam omapai asja uurima ehk siis maad avastama hakata aga jumal tanatud see jai vaid motteks. Astudes lennujaamast valja taaskohtudes troopilise kuumusega oli konditsioneeriga auto jallegi jumala kingitus. Ja juht osutus samavaarseks kingituseks. Ta oli toesti igal hetkel abiks ja me siiani ei saa aru kuidas see business saab tootada...... miinusega. Sest hinnad on ikka very low level. Aga samas kui mitte kaubelda ja lased hindadel nii kulgeda kui sulle seda algul pyytakse pahe tommata, siis on tase ikka euroopa keskmine. Seega kauple, kauple, kauple!!!! Valisime marsruudi Colombo-Kandy-Colombo-Negombo. Lennujaam ise oli vagagi ok ja puhas aga elu, mis jai sellest valja poole paistis silma oma tohutus kirevuses juba esimeste sadade meetritega. Tee Kandysse oleks pidanud kiirelt minema kuna vahemaa ju siiski vaid 100 km aga oh imet, me suutsime seda soita 6 tundi. Ja seda mitte seetottu, et me oleks teinud palju peatusi vaid liiklus ja teede olud olid ekstreemsed. Voi siis isegi liigagi ekstreemsed :) :). Poikasime teel korraks ka sisse Pinnawela Elephant Orphanage" sse. Mis oli Elevantide orbude kodu ehk salu, kuhu on kogunenud sadakond elevanti. Elevandid iseenesest on Kandy piirkonnas suht koduloomad. Ja seda kindlasti ka lehmad ja koerad. Ning armsad pardikud on taiesti loomulik nahtus hommikul su akna taga. Elu teede aares on aarmiselt kirju. Kohalikud askeldavad oma puuvilja putkades, riisipoldudel, koerad ja lehmad sagivad tanaval inimestega koos. Kontrollpostid sojavaelastega on yles seatud, et labi otsida autosid. Seda tehakse tunde jargi ja kui peetakse kinni, siis pead autost koik valja tostma ja ka kotid ette naitama. Mitte just eriti lobus. See on vajalik selleks, et pohja s-l tamili tiigrid ei paaseks miskit kurja korraldama, sest vaatamata kogu sellele jamale on see siiski ka kova turismimaa. Ja pyytakse ikkagi turiste kaitsta ja pakkuda turvalist kohalviibimist (raha riiki sissevoolu jatkumist kinnitada :) ). Relvad nende kaes siiski tekitavad oudu, sest nad naevad nii naiivsed ja apaatsed valja. Et nende jaoks ups I did it again, ehk siis lihtsalt lasen su maha on nii norm. ( Tegelikult on see vaid naoilme ja olek ega ikka nad niisama ei kommuta aga kui neile ei allu, siis kyll). Elu on valjaspool linnu vaga vaene, elatakse praktiliselt onnides, mis koosnevad kolmest seinast, millestki, mis meenutab katust ja klaasita aknaavadest. Linnades olukord teine, seal ikka on ka vaga ilusa arhitektuuriga maju ja pealinnas rannaaarne on superluks hotellidega asustatud hihihih. Inimesed on nii kohnad, et voib koik nende ribid yle lugeda aga kohud on punnis ehk siis kas geneetiline eripara voi naljapaistetus. Ei tea. Joudsime Kandysse juba pimedas. Hotell, milles elasime oli maejalamil ja aknast avanes miljonidollari vaade. Toeliselt hingemattev. Hommikuse paikesetousuga oli pyhitud kogu eelmisel paeval saadud hirmutav ja veidi oudust tekitav mulje sellest riigist. Tunne oli hoopis teine ja juba hakkas hing seda ilu hindama jattes korvale eelmise paeva vintsutused ja selle, et mul tuli oo veeta yhes toas moskiitode, sisalikelaadsete loomakestega. Sealne lopsakas loodus varvikyllaste oitega, tohutud maed, palmisalud, terrassil askeldavad ahvid - ohhhhhhh.
Mina kui suur teejooja tahtsin kindlastii naha teetootmis protsessi ja meie armas autojuht viiski meid teeistandusse, kus saime naha tee kasvatusest kuni pakendamiseni valja. Super. Nii, et ostsin originaalset teed kaasa ja olete teeohtule palutud kui tagasi saabun. (Kui Austraalia toll ei konfiskeeri just). Ah jaaa yks veider seik ka - samal ajal kui mina teed nautisin tuli sinna mingi venelastest meeste punt ja arvake ara kas nad ostsid selle tehase toodangust tyhjaks. Palju ei liialda kui ytlen, et vahemalt tehase poe kyll. Ja vene keeles kovasti raakides tahtsid ka tehase ara osta. Kuldketid maani. hihihihihi. Oh sellest riigist on nii palju raakida aga kuna mul on hetkel netiyhendus limiteeritud siis teen lisasissekanded hiljem.