UUS-MEREMAA

Juhhuuuuu vasakpoolne liiklus selge ja soit Uus-Meremaa avarustes voib alata.! Saabusime siia just moni hetk tagasi. Ajavahe meiega 10 tundi. Troopika on meid juba ara hellitanud ja ilm siin tundub kuidagi kole ja vastik. Vihma sajab. Aga loodame paremat. Toll konfiskeeris koik meie puuviljad, mida olime Sri Lankast kaasa votnud ja isegi kotis olevatelt matkajalanoude roomikutele viskas pilgu peale, et keegi ometi riiki miskit sellist sisse ei tooks, mis voiksd nende looma, linnu ja taimeriiki kahjustada. Raakimata haigustest. Trahvid ylisuured. Kontroll karm.
Ööbisime Hamiltonis backpackerite hotellis, kus olid vägagi normaalsed tingimused ning söögitegemise võimalus. Ja mis tore, et seal viibis palju eri rahvustest rändavaid noori ja saime nendega muljeid ja infot jagada.
Hommikul tegime mõnusa koduse pudru ja kohvi ning jälle ratastele. Autosõit hakkab juba mõnusaks muutuma , kardan, et koju tagasi jõudes tuleb päris mõtlema hakata, millisel poolel sõita. Algul oli küll väike hirm nahas ja mõte, et paneks auto külge sildi „ ettevaatust Blond on the board“ aga see läks varsti üle ja kõik sujus. Meie idee on teha ca 1000km ring ehk siis Auckland-Hamilton-Taupo-Rotorua-Katikati-Waihi beach-Whangamata-Tairua-Auckland. Tänaseks oleme jõudnud Rotoruasse ööbima ja linna veel näinud pole.Leidsime taas armsa backpackerite hotelli ja saame soodsalt öö veeta, et hommikul taas vara alustada ( tegelikkus osutus selleks, et magasime kõik sisse ja seetõttu ka Pohutu geisripurse jäi nägemata). Kellaaegadega on meil tõsine segadus. Kolm eestlast ja viis erinevat arvamust kellaaegades. Täielik kaos!!!!!! Nagu ikka puhkuse ajal, ajataju null!!! Aga tänaseks nägime tõesti palju. Kui välja arvata, et vahetpidamata sadas ja peale troopikat oli mul tõesti külm, siis oli taas üks super päev!
Waitomo Caves – koopad nii malahiidid kui stalahiidid. Pole väljasurnud, domineeriv liivakivi kollane, sisse viskab ka vaske! Nendes koobastes elavad Glow worms – mis olid justkui lima sees liikuvad ussid, see üks eluvorme nendes koobastes. Tekitavad tähistaeva efekti, helendades ja sööki kohale meelitades, putukatega kokkupuutes viivad elu edasi ja samas on see ka neile söögiks. Ah mingid erilised tegelased aga põnevad :).

Taupo – Suur ilus järv, maaliline loodus. Seal pesitsevad mustad luiged. Huka Falls and Craters of Moon jne. Huka Falls - Kosk oli tõesti vaatamist väärt. See on jõgi, mis on pressitud kokku kahe kalju vahele, suunatud kitsasse kanalisse, kust vesi saab jõudu ning seda on võrratult ilus näha ja selle jõu hääl on samuti super. Relaxing! Seal võib veeta tunde kuulates vaid kose müra ja lasta ajal lennata. Kindlasti tuleb Uus-Meremaal reisides teada, et kõik vaatamisväärsused suletakse kella kuuest ja siis sinna lähedusse autoga enam ei saa, mõnede juures on jalgteed avatud aga on ka kohti, mis on ka jalakäijatele suletud. Seega tuleks kõik põnevad kohad külastada hommiku poolikul ja pärast lõunal. Sama on ka shoppamise ja söögikohtadega. Elu sureb kella seitsmeks täiesti välja.
Taupo lähedal käisime ka kuukraatreid vaatamas. See oli pikale sõidule mõnus jätk jalutuskäigu näol. Nautisime loodust, mis on suhteliselt kodune kuid siiski erinev, erinevus seisneb just selles, et kõik on hiigla suur. Kuusekäbid suured, sõnajalgadest kasvavad puud, taimed lopsakad jne. Kuna siinne ala on väga termiline, siis tunned seda, ja näed kõikjal. Maa sisemus pressib pinnale ja aurab, siin on nii termiliselt, vulkaaniliselt kui seismiliselt väga aktiivne ala.
Rotorua võttis meid vastu suhteliselt ebameeldiva lõhnaga, mis on iseloomulik termilistele aladele. Kui saaks, võtaks teile selle lõhna koju kaasa aga arvan, et te poleks väga vaimustunud, sest see meenutab vägagi mädamuna haisu. Hommikul nägime ka haisu põhjust. Linnas asuvas Maori külas oli näha kust see hais tuleb, olid erinevad augud, mülkad kust auru ja vett susises ning ühte, mille nimi Polynesian Spa otsustasime ka ise sisse istuda. Hihihihihi. Oli mõnus aga kaua ei jaksa seda termaalvett taluda. Seega otsustasime peale kosutavat kümblust põhja poole sõitma hakata, Õhtuks jõudsime ookeani kaldale, olles eelnevalt broneerinud Whangamatas öömaja. Öömajale jõudes ootas ees surprise – majaperenaine oli jätnud meile terve maja ja welcome notei, et raha mis kokkulepitud võite homme lähedal asuvasse poodi jätta ja teda ennast me ei näinudki. See näide, et uusmeremaallased on ülimalt sõbralikud ja võtavad mõnuaslt vastu. Hommikul saime alles aru kui väärt kohta me jõudnud olime kui aknast kostusid ookeani lained. Ookeani ääres nägime XXL mõõtudes teokarpe. Ja see ka kohalik Surfiparadiis. Selles piirkonnas tasuks kindlasti peatuda Tairua linnakeses, mis näib olevat rikaste pensionäride puhkelinn aga seal ülikaunis vaade platvormilt avanemas nii ookeanile kui mägedele. See oli see, mida New Zealandilt ootasime. Ja olime lõpuks väga häppi ning võisime rahuliku südamega alustada reisi Austraalia poole. Ah jaa, otsustasime teha nn. Mitte turisti ja valisime Aucklandi poole minekuks kruusase mägitee. Osutus ekstreemseks aga Anne-Mai oli tubli!!! :) :)